Mudelite ajalugu
Agiilne mudel
- Esimesed ideed: iteratiivse ja inkrementaalse lähtepunktid ulatuvad 1950.–70. aastatesse, nt evolutionary project management 1970ndatel.
- Kiirlahenduste areng: 1990. aastatel ilmnesid Rapid Application Development (1991), Unified Process, DSDM (1994), Scrum (1995), XP (1996) jt.
- Manifest: 11.–13. veebruar 2001 Snowbirdis (Utah), kus 17 tehnoloogi sõnastasid Agiilse tarkvaraarenduse manifesti.
- Peamised autorid: Kent Beck, Ward Cunningham, Martin Fowler, Jeff Sutherland, Ken Schwaber jt
V‑mudel
- Saksamaa: välja töötatud IABG ja Saksa kaitseministeeriumi eestvedamisel Ottobrunnis, ametlikult kasutusele võetud 1992. aastal tsiviilvaldkonnas.
- USA: paralleelselt 1991. aastal NCSE (praegu INCOSE) sümpoosionil koondati süsteemi‑ ja disainiinseneria protsessid V‑kujuliseks mudeliks.
- V‑mudeli täiendused: 2004 V‑Model XT („Extreme Tailoring“) suurema paindlikkuse nimel.
Arendusetapid
Agiilne mudel
- Sprinti planeerimine
- Arendus (disain, kodeerimine)
- Igapäevane stand‑up
- Sprinti ülevaatus ja demo
- Retrospektiiv
- Järgmine sprint
See tsükkel kordub seni, kuni toode vastab kliendi ootustele
V‑mudel
- Nõuete analüüs
- Süsteemidisain
- Arhitektuuridisain
- Moodulidisain
- Kodeerimine
- Üksustestimine (Unit Testing)
- Integratsioonitestimine
- Süsteemtestimine
- Kasutaja aktsepteerimiskuulamine (UAT)
Skeemid
Agiilne mudel
V‑mudel
Mudelite võrdlus tabelis
| Kriteerium | Agiilne mudel | V‑mudel |
|---|
| Paindlikkus | Kõrge, muutustele reageeritakse sprintide lõpus | Madal, muutused keerulised pärast kavandamisfaase |
| Testimise ajastus | Jagatud kõikides sprintides | Konkreetne testifaas iga arendusetapi järel |
| Dokumentatsioon | Vähene, keskendub pigem töövale tarkvarale | Ulatuslik, nõutud igas etapis |
| Kliendi kaasamine | Regulaarne, iteratiivne demo & tagasiside | Peamiselt alguses ja lõpus |
| Rakenduse sobivus | Ideaalne kiiruse ja turu vajaduste jaoks | Sobib suurematele riigihangetele ja reguleeritud projektidele |
Results
