Helitöötlus on protsess, mille käigus muudetakse salvestatud heli otse salvestusmeedial.

Esimesena kasutusele võetud helitöötluse võte 1920-ndatel oli kahekordne salvestus, kus osa muusikapalast salvestati esmalt grammofoniplaadile ja mängiti seejärel teise salvestuse taustana. See võimaldas lauljatel endale ise taustaks laulda.

Helitöötluse tehnoloogia arenes 20. sajandi keskel koos magnetlindile salvestamise levikuga. Alguses kasutati tavalisi lintmagnetofone, kus linti lõiguti kääridega ja kleebiti kokku spetsiaalse kleeplindiga. Alates analooghelitöötluse ajastust on kasutatud seadmeid, mis töötlevad sisendsignaali, muutes selle originaalist erinevaks väljundsignaaliks. Neid seadmeid nimetatakse signaaliprotsessoriteks.

Tänapäeval kasutatakse digitaalseid heliredaktoreid, nagu näiteks «Sound Designer» Digidesignilt, mis ilmus 1980-ndate lõpus. Digitaalsed heliredaktorid kasutavad digitaalseid signaaliprotsessoreid (DSP), sageli varasemate analoogseadmete eeskujul loodud.

Digitaalsed heliredaktorid võimaldavad:

Helimaterjali digitaalset salvestamist arvuti mäluseadmetele ühest või mitmest sisendist.
Heliklippide alguse, lõpu ja kestuse määramist.
Erinevate heliklippide kombineerimist, sealhulgas helitugevuse ja panoraami seadistamist.
Efektide rakendamist heliklippidele.
Tänapäeval kasutatakse ka digitaalseid helitöötlussüsteeme DAW (Digital Audio Workstation), mis on mõeldud heli salvestamiseks, töötlemiseks ja esitamiseks. DAW sisaldab mitmerealist helitöötlustarkvara koos kvaliteetse riistvaraga.

On kahte tüüpi DAW süsteeme:

Arvutil põhinevad süsteemid, mis koosnevad arvutist, helikaardist ja helitöötlustarkvarast.
Integreeritud süsteemid, mis koosnevad mikseripuldist, kontrollpaneelist ja digitaalsest liidesest ühel seadmel.
Helitöötlusvõtteid ja efekte saab rakendada reaalajas või mitte-reaalajas.

Heli on elastses keskkonnas leviv võnkumine, mis koosneb heli tekitamisest, levimisest ja vastuvõtmisest. Heli tekitamiseks on vaja midagi, mis võngub, nagu keelpilli keel või häälepaelad. See võnkumine liigub edasi keskkonnas, nagu õhk või vesi, ahelreaktsioonina.

Preproduktsioon:

• Preproduktsioon on salvestuse planeerimine — näiteks:

• Mis tehnika abil salvestatakse intervjuu, kas mikrofonid onkaadris või sellest väljas (TV) — sellest sõltub mikrofoni valik

• Millele salvestatakse: kas arvutisse, HD-salvestile,MP3-diktofonile jne.

• Milline on salvestatava bändi koosseis ja muusika, kassalvestatakse korraga või ridahaaval, seega tehnika jaruumi planeerimine

• Stuudioaja planeerimine

Salvestamine:

• Salvestatakse stuudios, kontserdisaalis, välitingimustes(näit intervjuud või loodushäälte salvestamine)

• Kasutatav tehnika peab vastama vajadustele

• Tuleb pöörata tähelepanu tehnilisele kvaliteedile — eitohi olla digitaalset moonutust, samas peab nivooolema piisav, mürasid võimalikult madalal hoides

• Kunstiliselt võimalikult kõrgetasemeline — luuesstuudios sobiva psühholoogilise atmosfääri

Postproduktsioon

• Eestikeelne sobiv termin oleks heli järeltöötlus.

• Filmiheli korral aga JÄRELHELINDAMINE

• Postproduktsioon on materjali salvestusjärgne töötlemine, valimine,lõikamine, jätkamine

• Enamasti toimub postproduktsioon tänapäeval arvutikeskkonnas,enamasti salvestusprogrammi abil

• Eriti komplitseeritud juhtudel minnakse failidega vahepealspetsiaalsetesse redigeerimisprogrammidesse (Wavelab, AdobeAudition, VS Peak, Izotope RX)

Miksimine

• Miksimine on salvestatud helifailide ehk partiidekokkuliitmine uueks terviklikuks failiks mono,stereo või ruumiheli (surround)-formaadis

• Reguleeritakse partiide tugevusi, panoraami,dünaamikat, helieffekte, tämbreid ja muusikapuhul püütakse leida-lisada, miskit, mis teeksteose huvitavaks

Masterdamine

• Masterdamine on miksitud materjalile lõpliku lihviandmine

• Seadistatakse lõplikult teose üldine helitugevus,dünaamika, tämber, effektid jne

• Muusikas on CD-premaster ehk CD-master viimaneetapp enne materjali tirazeerimist plaadivabrikus

teooria Animatsioonis tegin häälnäitlemist, kuna häälnäitlemine on filmide ja animatsioonide nauditava vaatamise jaoks oluline detail. Vaataja hakkab tänu helile paremini mõistma jäljendamist, tänu millele tunneb vaataja, et on peategelase asemel. Aga minu jäljenduses võimaldab häälnäitlemine saatejuhil vaatajaga suhelda, kuna tegemist on hariva jäljendusega lastele, on võimalus, et noor vaataja ei saa lugeda, kuid samas saab dialoogidest aru, aitäh häälnäitlemisega saavad kõik vanuses inimesed aru filmi süžeest.